Real Gangster: Open World 3D

Analüüsis AppCompare

Kui ma tahan telefonis korraks kuritegeliku allilma rolli proovida, eelistan mängu, mis laseb mul ise ümbrust avastada, mitte ei sunni kohe pikaks sirgeks missioonireaks. Real Gangster: Open World 3D köidab mind just avatud maailma tegevuse lubadusega: mängu põhiidee on anda mängijale võimalus tegutseda 3D-linnakeskkonnas ja valida oma tempo. See sobib hästi lühikesteks mängukordadeks, kuid avatud maailma silt üksi ei taga sügavat ega sisukat maailma. Minu jaoks on siin peamine küsimus, kas vaba liikumine pakub piisavalt huvi ka siis, kui esmane uudishimu on rahuldatud.

Vaba liikumine on mängu keskne tõmme

Vaba liikumise keskmes on mängija enda tempo: ma ei pea iga mängukorda alustama kindla ülesandega, vaid saan esmalt vaadata, kas linnas uitamine ise mind kaasa tõmbab. Selle proovimiseks tasub tähele panna, kas keskkonnas liikumine tundub telefonis loomulik ja kas uudishimu tekib ka ilma etteantud sihita. Järgmisena vaataksin, kuidas selline mänguviis päriselus lühikeste ja pikemate sessioonidega toimib.

Avatud maailm muudab mängutunnet

Real Gangster: Open World 3D on tasuta rollimäng MohammedFayedilt. Selle asemel et käsitleda seda üksnes kiire märulimänguna, vaataksin seda kui võimalust astuda tegelase rolli ja uurida linnaruumi omal käel. Avatud maailma lähenemine annab mängijale vähemalt mõttelise vabaduse: mängukogemus ei pea piirduma ühe ekraani või etteantud sündmuste jadaga. See muudab mängu ahvatlevaks inimesele, kellele meeldib katsetada, mis juhtub, kui ta ei kiirusta järgmise eesmärgi poole.

Minu meelest on selle vabaduse kõige praktilisem väärtus mängutempo kontroll. Kui mul on vaid mõni vaba minut, saan sisse astuda ja ümbruses ringi vaadata; kui aega on rohkem, võin keskenduda sellele, kuidas maailma eri osad omavahel seostuvad. Selline mänguviis võib olla mõnus vaheldus rollimängudele, kus edenemine sõltub peamiselt ülesannete täitmisest, ning lineaarsetele märulimängudele, kus kõrvalepõiked on piiratud. Samas on avastamisrõõm isiklik: kui mängija ootab tihedat lugu või hästi juhendatud eesmärke, ei pruugi pelk ringiliikumine talle pikaks ajaks piisata.

Mängu nimi viitab realistlikule gangsteriteemale, kuid mina ei võtaks sõna „realistlik” automaatselt lubadusena keerukale simulatsioonile või kindlale hulgale tegevustele. Mõistlikum on hinnata seda selle järgi, kas avatud linnakeskkond ise pakub huvi ning kas mängija naudib seal tegutsemist. See ettevaatlik hoiak aitab vältida valet ootust: mängu tasub proovida vaba maailma ideest lähtudes, mitte eeldades, et nimi kirjeldab iga mängumehaanika üksikasju.

Esimene mängukord: ära kiirusta

Esimesel korral soovitaksin võtta mõne minuti lihtsalt keskkonna tunnetamiseks. Avatud maailma mängudes kipub mängija sageli kohe tegevust otsima, kuid lühike vaatlus aitab aru saada, kas linn on meeldivalt läbitav, kas liikumine tundub loomulik ja kas ekraanil toimuv on telefonis mugavalt jälgitav. See on lihtne, kuid kasulik proovikivi: kui juba tavapärane liikumine tundub tülikas, ei päästa mängukogemust ka vabaduse lubadus.

Teine hea võte on mängida eri pikkusega sessioonides. Üks lühike proov näitab, kas mäng sobib pauside täiteks; pikem mängukord aga paljastab, kas avastamine hakkab korduma või tekib soov keskkonda uuesti uurida. Need kaks küsimust on olulisemad kui esmamulje põhjal tehtud järeldus, sest avatud maailma mängu tugevus tuleb sageli välja alles siis, kui mängija lõpetab pelga ringivaatamise ja hakkab oma tegevusi ise kavandama.

Tasub enne valimist lugeda

---

Moovit ei juhi busse, kuid mõjutab seda, kuidas linnas liigume

Nädala valik: Microsoft 365 Copilot aitab tööga kiiremini alustada

VLC Androidis: vabadus jääb, seadistamist tuleb juurde

Hill Climb Racing täidab lühikesed pausid, kuid ei püsi kaua värske

Woodturning pakub telefonimüras lühikest ja rahulikku pausi

Miks Reddit tõmbab kasutajad endiselt tagasi

---

Kui mängin liikvel olles, hoian sessiooni eesmärgi lihtsana: uurin üht piirkonda või katsetan mängu põhiliikumist, selle asemel et püüda korraga kõike läbi teha. Nii on lihtsam märgata, kas mäng sobib kiireks ajaviiteks või nõuab rahulikumat süvenemist. Samuti väldin nõnda pettumust, mis võib tekkida siis, kui avatud maailma mängu võtta ette nagu lühikest tasemepõhist mängu, kus iga minut peab tooma selge preemia või looarengu.

Kellele sobib vaba linnas uitamine?

Kõige paremini kujutan seda ette mängijale, kes naudib iseseisvat avastamist ja tahab mängus ise väikeseid eesmärke seada. Näiteks võib õhtul pärast tööd olla mõnus avada mäng, liikuda mõnda aega linnas ning panna telefon siis käest, ilma et peaks pooleli jätma pikalt jutustatud peatüki. See on realistlik kasutusjuht, sest mängu keskne lubadus on avatud keskkond, mitte tingimata pikk kohustuslik mängusessioon.

Teistsugune mängija võib aga eelistada selgemat suunda. Kui mulle meeldib, et mäng ütleb täpselt, mida järgmisena teha, ning iga ülesanne viib loo edasi, valiksin pigem tugeva missioonistruktuuriga märuli- või rollimängu. Samuti pole see parim valik neile, kes otsivad rahulikku linnasimulaatorit: gangsteriteema ja tegevuslik raamistik annavad kogemusele teistsuguse tooni. PEGI 16 vanusemärge on oluline orientiir peredele ja noorematele mängijatele; enne telefoni lapsele andmist kontrolliksin kindlasti, kas mängu teemad sobivad tema vanusega.

Mis võib vabaduse juures hõõruma hakata

Avatud maailm tähendab sageli ka seda, et mängija peab ise leidma põhjuse edasi mängida. Kui keskkonna uurimine ei paku piisavalt vaheldust, võib vabadus hakata tunduma sihituse või kordusena. See pole tingimata mängu viga, vaid selle lähenemise loomulik kompromiss: lineaarsem mäng pakub paremini juhitud kogemust, samas kui avatud ruum jätab rohkem otsuseid mängijale. Seetõttu soovitan endalt küsida, kas mulle meeldib maailma lihtsalt uurida või vajan pidevalt uut eesmärki.

Telefonis lisandub veel üks praktiline küsimus: kas mängu juhtimine ja ekraanil toimuv sobivad minu seadme ning mänguharjumustega. Ma ei eeldaks, et iga mängija saab samasuguse kogemuse, sest ekraani suurus ja puutejuhtimise mugavus mõjutavad märulirohket mängu palju. Enne pikemat süvenemist tasub proovida, kas tegelase liigutamine ja ümbruse jälgimine on enda jaoks mugav. Kui pean juhtimisega pidevalt võitlema, ei tundu avatud maailma vabadus enam kuigi vaba.

Samuti tasub hoida ootused versiooni suhtes mõõdukad. Praegune versioon on 0.0.6, nii et mina käsitleksin mängu pigem varajase ja areneva kogemusena kui lõplikult lihvitud tervikuna. See ei ütle iseenesest, kui palju sisu mängus leidub, kuid annab hea põhjuse hinnata seda enda käes proovides ning mitte eeldada, et kõik süsteemid on juba viimse detailini viimistletud. Kui otsin kohe väga põhjalikku rollimängu, mille maailm ja tegevused pakuvad pikka aega ühtlaselt tugevat vaheldust, valiksin kindlama ja küpsema alternatiivi.

Hind, populaarsus ja praktiline proovimine

Mängu saab tasuta proovida, mis teeb otsuse lihtsamaks: ma ei pea enne veenduma, et selle avatud maailma stiil mulle sobib, rahalist kohustust võtma. Tasuta allalaadimine ei tähenda siiski, et iga mängija naudib seda ühtmoodi; kõige mõistlikum on teha lühike proov ja hinnata, kas liikumine ning linnas tegutsemine on piisavalt kaasahaaravad. Kui mäng haarab, saan sellele hiljem rohkem aega anda. Kui ei haara, pole põhjust sundida end mängima pelgalt seepärast, et see on tasuta.

Real Gangster: Open World 3D keskmine hinne on 4,3, hinnanguid on umbes 6,5 tuhat ning arvustusi ligi 755. Mängul on üle miljoni installi, mis näitab, et see on jõudnud paljude mängijateni, kuid arvud ei asenda isiklikku sobivust. Rollimängude seas tasub seda võrrelda eelkõige teiste avatud maailma märulimängudega: kui tahan ise ringi liikuda ja tegevuse rütmi valida, on see lähenemine ahvatlev; kui eelistan tihedat jutustust, taktikalist võitlust või selgelt mõõdetavat edenemist, võib mõni teine alaliik paremini sobida.

Minu jaoks on kasulik eristada kaht ootust. Kui otsin mängu, mida saab korraks käivitada ja mille põhivõlu on linnakeskkonnas omal käel tegutsemine, on see proovimist väärt. Kui tahan aga juba esimesest hetkest täpselt teada, millised ülesanded, tegelaste areng või muud süsteemid mind ees ootavad, ei lähtuks ma üksnes avatud maailma lubadusest. Selline ootuste seadmine aitab hinnata mängu selle tegeliku keskse idee, mitte oletuste järgi.

Lõpphinnang: kellele soovitaksin seda proovida?

Soovitaksin seda inimesele, kes otsib tasuta mobiilset rollimängu gangsteriteemalise avatud maailma ja omal valikul mängimisega. Eriti hästi sobib see siis, kui mulle meeldib lühikeste pauside ajal ringi vaadata, keskkonda omas tempos avastada ja mitte iga kord kindla loopeatükiga alustama. Enne mängu lapsele soovitamist võtaksin arvesse PEGI 16 märget ning selle märulimängu tooni.

Jätaksin selle vahele, kui tahan läbimõeldud lugu, kindlat tegevuste jada või kohe algusest peale väga viimistletud ja mitmekesist kogemust. Samuti valiksin teise mängu, kui puutetundlikul ekraanil juhitav märul mind tavaliselt väsitab või kui avatud maailmas sihitult liikumine pole minu jaoks nauditav. MohammedFayedi mängu tugevus on siin idee anda linnas tegutsemiseks ruumi; selle nõrkus on sama idee teine külg, sest vabadus nõuab mängijalt endalt huvi ja suunda.

Minu soovitus on võtta seda kui tasuta võimalust proovida, kas gangsteriteemaline avatud maailm telefonis sobib sinu mängustiiliga. Ära oota ainult mängu nime põhjal kindlat hulka missioone ega keerulisi süsteeme; hinda eelkõige seda, kas linnas ringi liikumine pakub sulle päriselt rõõmu. Kui vastus on jah, võib see olla mõnus vaheldus lühikesteks mängukordadeks. Kui vajad pidevat looarengut või hoolikalt juhitud eesmärke, tasub valida lineaarsem rolli- või märulimäng.